OLIN HALL HIIR

Niikaua, kui olen mäletanud, siis mulle pole kunagi meeldinud olla tähelepanu keskpunktis. Algklassides olin ikka väga hall hiir.

Kuna kogelen (tulevikus arvatavasti kirjutan sellest lähemalt ka) ning algklassides oli see üsna hull võrreldes tänasega, siis suhtlesin ainult nende inimestega, keda tundsin juba pikemalt aega. Uute inimestega suhelda oli minu jaoks hirmus. Hirmus selletõttu, et muretsesin koguaeg. Muretsesin sellepärast, et mida inimesed minust arvavad, kuna ma kogelen.  Põhikooli lõpus ning kui läksin edasi õppima, siis muutusin julgemaks.

 Enesekindlamaks ja hakkasin enda eest rohkem seisma. Ma ei saa öelda, et olen päris hall hiir aga vaikne olen nendega, keda ma ei tunne. Arvan, et Eestlasele omaselt võtab mul võõra inimesega suhtlemine, just vabalt suhtlemine natukene kauem aega, kui mõnel. Aga see on igati normaalne. Mõni inimene ongi rohkem kinnisem ning mõni on  jällegi väga avatud raamat. 

Lihtsalt võtab aega, et end vabamalt tunda seltskonnas. Ja tean, et ma pole ainukene, kes samamoodi tunneb. Viimaste aastatega olen läinud vabamaks. Ma ei karda uute inimestega tutvuda- mis on edusamm. :)

Kuulan jõululaulu ja kirjutan blogi- täna on üks väga mõnus päev!  Olen kindel, kui lähen edasi õppima loomaarsti abiks, siis tutvusringkond suureneb veelgi, oeh ei jõua ära oodata! :) 

Samuti täna uuendasin ka blogi välimust, millega olen väga rahul! See blogi ei kao mitte kuhugile. 

Olge muhedad ja peatse kohtumiseni! :) 

               

                                    (pilt on võetud- https://www.pinterest.com/pin/830632724997630913/?lp=true)