,,KUI MA JÄÄN’’ ja ,,KUHU TA LÄKS’’

           Kui ma jään 

Peategelane on Mia. Tüdruk kellel on olemas kõik: perekond, tore ja jumaldav kallim.
Kuid ühel saatuslikul päeval see kõik juhtub. Mia perekond ( isa, ema ja noorem vend Teddy) otsustab minna väljasõidule. Nad sõidavad aga siis juhtum õnnetus. Kõik arvad, et see traagiline avarii juhtus lume pärast. Mingil määral võis see tõsi ollagi. Kui autoõnnetus ära oli, siis Mia nägi kõike seda pealt. Ta oli justkui surma ja elu vahepeal. Ta oli nagu vaim.

Kiirabi viib Mia ja tema väikevenna kliinikusse. Isa ja ema said koheselt surma.
Paari päeva pärast aga sureb Mia vend, Teddy. Mia anub, et tema piinad ka lõpetatakse, ta ei jaksa enam seda kõike pealt näha. Külastukäigul astub läbi Mia vanaisa, kes ütleb talle, et ta saab aru, kui ta enam ei jaksa ning lubab tal minna. Mingi ajajooksul tuleb palatisse ka Mia kallim, Adam.
Raamatus mängib väga suurt rolli ka muusika. Mia ja Adam mõlemad on muusikud.
Mia mängib tšellot, Adam kitarri.

Adam palub tal jääda, anub teda, et ta jääks. Ütleb talle, et kui ta jääb, siis ta teeb ükskõik mida, läheb kasvõi ära.. ainult selleks, et ta jääks. Ja siis Mia avabki oma silmad.  Sellega saabki raamatu esimene osa läbi.

                                               Kuhu ta läks

Sellest oli saanud kolm aastat, kolm pikka aastat, kus Mia ei vastanud enam Adami telefonikõndele. Ei võtnud üldse ühendust temaga. 

Kui ühel õhtul kohtus Adam Miaga. Adam nägi tema etteastet. Mia kutsus ta pärast etteastet lava taha. Ega Adam ei arvanud, et Mia, tõesti Mia kutsub ta lava taha. Ta arvas, et see on keegi teine. 

Mia tegi ettepaneku sööma minna. Nad sõid kohvikus ning Adam küsis. Küsis Mia käest otse, miks ta selliselt käitus. Miks ta telefonile ei vastanud. Ning siis see juhtub. Mia ütleb miks. 

Ta tunnistab, et hakkas Adamit vihkama. Vihkama sel põhjusel, et palus tal jääda. 

Raamatu lõpp oli natukene etteaimatav.. aga samas ei olnud ka. Mõtlesin, et kas autor jätabki selle niimoodi, et nad kõnnivadki üksteise juurest lõplikult ära. Aga nii see õnneks ei olnud. 

Mia kutsus Adami enda juurde. Hommikul rääkisid nad asjad omavahel ära ja Mia tunnistas, et ei ole enam Adami peale vihane, viha tema sees kadus ära. Ja nad jäid kokku. 

Ütlen ausalt, et mina ei oleks Mia olukorras selliselt käitunud. Oleksin kohe, koheselt rääkinud Adamiga, mitte teda kolmeks aastaks ootama jätnud. Minu meelest Mia käitumine oli natukene julm.