Skip to main content

ROMAAN ,,KOHTUME ARMASTUSE TÄNAVAL"

 Lõpetasin Nina Bocci kirjutatud romaaniga ,,Kohtume armastuse tänaval". Pole vist nii romantilist romaani ammu lugenud.  

,,Unustamatu lugu naisest, kes naaseb vastumeelselt koju Pennsylvania väikelinna, kuid avastab siis, et on armumas nii sellesse linna kui ka kahte selle linna elanikku". 


Peategelane on Charlotte Bishop. Naine, kes on töölt vallandatud, kelle võimalused New Yorgis on ammendunud, laostunu ning musta nimekirja sattunud. Naine, kes läheb haavu lakkuma oma väiksesse kodulinna. Naastes oma kodulinna, keegi ei tea, et ta on tulemas. Charlotte ei öelnud isegi oma isale, et on tulemas koju. 
Charlotte polnud rohkem kui kakskümmend aastat üle läve astunud, kus töötas tema isa. 

Ta ei mäleta lapsena oma kodulinnas elamist üldse. 

See mälestus oleks nagu kustutatud. Nimelt kustutas ta kõik oma head mälestused oma kodukandist, sest neid oli liiga valus meenutada. 

Jõudes oma kodulinna saab ta kokku oma kunagise parima sõbranna Emmaga. Nende omavaheline suhtlus läheb jälle endiseks nagu seda oli olnud vanasti. Charlotte ei tea, et armub kahte Hope Lake`i paipoissi: üks neist on populaarne inglise keele õpetaja keskkoolis ning teine on linnakese võluv arst. 

Ammugi ei tea Charlotte seda, et populaarne inglise keele õpetaja oli lapsepõlves olnud tema parima sõber. Nad oli koos nagu sukk ja saabas. Kuhu iganes Charlotte läks, sinna läks ka Henry. 

Charlotte jaoks täiesti uustulnuk ning linnakese võluv arst on Max. Neil tuleb omavahel kohting aga paratamatult mõtleb Charlotte Henry peale. 

Henry aitab Charlottel oma mälu tagasi saada.  Mis lapsepõlv see selline on, kui ei mäleta? 

Charlotte leiab tööd omal erialal floristina. Tal oli just kinnisidee, et tahab just tööd teha omal erialal. 

Algselt mõtles Charlotte, et jääb kuni suveks aga Henryiga suhtlus võtab ootamatu pöörde ning ta otsustab koju jääda, tal pole plaanis New Yorki tagasi pöörduda. 

Nina Bocci romaaniga jäin väga rahule. Meeldis väga! Soovitan seda lugeda, kui tahate midagi eriti romantilist lugeda. 😇 

Romaan ei olnud üldse mitte veniv, mis oli väga hea. 







Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

MY STORY WITH STUTTERING

Hello everyone! This is the very first blogpost that I write in English! 😊 I finally decided to share my story in English.  Why I decided to share my story?  I come across an Estonia girl`s Youtube channel, where she mentioned that her friend stutters and she takes it as a disease. Because of that one of the reasons that motivated me to write about this topic was his understanding of stuttering.  So, why do I stutter?   I was born prematurely at 23 weeks and weighed only 482 grams. Because I was born prematurely I stutter. And also article was also written about me:  my story  (unfortunately this article is in Estonian)  What is stuttering?  First of all, stuttering is a speech disorder, not a disease. The person who is stuttering they can`t control it. There are usually three types of speech impediments:  As repetitions of sounds, syllables or monosyllabic words ( re- re- re - repetiton) or as a stretch (streeetch) - I also stutter that way...
4 comments
Keep reading

WHY ENVY AND HAPPINESS DON`T GO TOGETHER?

 Hello everyone! This is the second blog post that I write in English.   "No one is You and that`s Your power".  Even if each person is wished for self-love, individuality and uniqueness, it is not always easy to internalize it. The fact that everyday life is always based on comparisons. Whether in salary numbers, competitions, work field and etc.  We constantly compare ourselves to others. Constantly. Through social media constantly comparing each other is so unhealthy. I absolutely love Instagram, it`s my little album (I love photography, I love taking pictures of animals and nature).  I think it`s a brilliant app and there`s so much creativity and amazing people on there.  I am not saying a little competition is bad. It is bad when You are dissatisfied with yourself and others, then it is unhealthy.  One thing should not be forgotten in all these comparisons. Comparisons is the thief of joy after all.  Stay true to yourself.  "Another...
2 comments
Keep reading

KAS TÕESTI ON LOOMAARSTI ABILISE TÖÖ NUNNU JA ARMAS KOGUAEG?

Pole kaua aega näinud ega kuulnud midagi! Sellel on ka väga hea põhjendus. Nimelt oma eelmises postituses mainisin, et plaanin minna edasi õppima loomaarsti abi erialale. Olen alates septembrist värske loomaarsti abi õpilane, jehuu! Ma ei tea, et Eestis üldse eksisteerivad blogid, mis räägiks loomaarsti abilistest.  Seega mõtlesin veidi kirjutada õpingudest loomaarsti abilisena. Ps, üks pilt tuleb siia häiriv! (Hoiatan juba ette ära).  Kas on tõesti nii, et loomaarsti abilise töö on armas ja nunnu?  Ometi on inimestel arusaam tihipeale, et saame väga palju mängida kassipoegade ja kutsikatega? Loomaarsti abilise töö pole alati armas ja nunnu nagu inimestele tihti näib. Kui asusin õppima loomaarsti abiks, siis esimene nädal oli küll selline tunne, et seda informatsiooni tuleb meeletult koguses aga kui paar nädalat mööda sai, siis enam ei olnudki nii hull see asi. (lihtsalt võibolla natukene mängis ka rolli ülemõtlemine :) )   Infot mida saame on siiamaani...
Post a Comment
Keep reading