Skip to main content

OLEN NÜÜD LOOMAARSTI ABILINE!

 Hei hei! 

Olen nüüd ametlikult loomaarsti abiline! 😇 Lubasin rääkida eksamist. Eksam algas mul 05.02.2021 ja kell 9:00 hommikul. Naljakas on see, et kui ma õppisin hobuhooldajaks, siis eksam oli täpselt samal kellaajal ning samuti 5ndal! (milline kokkusattumus!) 

Üllatavalt kombel ei olnud mul väga suurt närvi sees. Võtsin pileti. Piletiks osutuks minul varsa esmanehooldus ja koera ovariohüsterektoomia kuni opini. Varsa esmanehooldus oli kirjeldav ja koera ovariohüsterektoomia kuni opini oli praktiline.

Varsa esmanehoolduses panin kõik kirja, mida vaja teha on ning samuti tuli see kasuks,  et olin eelnevalt õppinud hobuhooldajaks. Varsa esmasehoolduse kohapealt on tähtis see, et puhastad ära varsa ninasõõrmed looteveest, kuivatad teda, paned rinnakule ning annad talle ära ternespiima ja siis paned varsa mära alla piima imema. Ja nii märavarsa kui ka täkuvarsaga pead vaatama, et ta teeks ära esimese mekooniumi ehk esimese väljaheite. Samuti on täkkvarsa puhul see oluline, et uriin saaks normaalselt tulla. Lisaks kui on nii, et varsa jalaseis pole päris õige, siis tuleks panna lahasesse, et õiget jala asendit saada. 

Järgmiseks ülesandeks oli mul kõik vaja valmis panna koera ovariohüsterektoomia opiks. Pidin valmis panema kõik instrumendid. Skapellist kuni veresoone sulgurini. Lisaks pidin läbi mängima selle osa, kui loomaomanik tuleb loomaga kliinikusse ja mina kui loomaarsti abilisena küsin ega lemmikloom pole midagi söönud. Kui lemmik tuleb opile, siis ei tohiks ta söönud olla. Väldimaks seda, et lemmikloom hakkaks oksendama. Seejärel läheb lemmikloom kaalule, et saaks vastav kogus ravimeid manustada talle. Järgmisena on sedatsioon, karvade pügamine, deso + pesu, kanüüli panek jnejne. 

Kui eksam oli läbi, siis istusin diivani peale. Üks eksamineerja tuli ja ütles, et sain hästi hakkama. Oleksin kohe võinud arvata sellest, et sain eksami läbitud aga ikkagi hakkad üle mõtlema. 😃


Comments

Popular posts from this blog

MY STORY WITH STUTTERING

Hello everyone! This is the very first blogpost that I write in English! 😊 I finally decided to share my story in English.  Why I decided to share my story?  I come across an Estonia girl`s Youtube channel, where she mentioned that her friend stutters and she takes it as a disease. Because of that one of the reasons that motivated me to write about this topic was his understanding of stuttering.  So, why do I stutter?   I was born prematurely at 23 weeks and weighed only 482 grams. Because I was born prematurely I stutter. And also article was also written about me:  my story  (unfortunately this article is in Estonian)  What is stuttering?  First of all, stuttering is a speech disorder, not a disease. The person who is stuttering they can`t control it. There are usually three types of speech impediments:  As repetitions of sounds, syllables or monosyllabic words ( re- re- re - repetiton) or as a stretch (streeetch) - I also stutter that way...

WHY ENVY AND HAPPINESS DON`T GO TOGETHER?

 Hello everyone! This is the second blog post that I write in English.   "No one is You and that`s Your power".  Even if each person is wished for self-love, individuality and uniqueness, it is not always easy to internalize it. The fact that everyday life is always based on comparisons. Whether in salary numbers, competitions, work field and etc.  We constantly compare ourselves to others. Constantly. Through social media constantly comparing each other is so unhealthy. I absolutely love Instagram, it`s my little album (I love photography, I love taking pictures of animals and nature).  I think it`s a brilliant app and there`s so much creativity and amazing people on there.  I am not saying a little competition is bad. It is bad when You are dissatisfied with yourself and others, then it is unhealthy.  One thing should not be forgotten in all these comparisons. Comparisons is the thief of joy after all.  Stay true to yourself.  "Another...

KAS TÕESTI ON LOOMAARSTI ABILISE TÖÖ NUNNU JA ARMAS KOGUAEG?

Pole kaua aega näinud ega kuulnud midagi! Sellel on ka väga hea põhjendus. Nimelt oma eelmises postituses mainisin, et plaanin minna edasi õppima loomaarsti abi erialale. Olen alates septembrist värske loomaarsti abi õpilane, jehuu! Ma ei tea, et Eestis üldse eksisteerivad blogid, mis räägiks loomaarsti abilistest.  Seega mõtlesin veidi kirjutada õpingudest loomaarsti abilisena. Ps, üks pilt tuleb siia häiriv! (Hoiatan juba ette ära).  Kas on tõesti nii, et loomaarsti abilise töö on armas ja nunnu?  Ometi on inimestel arusaam tihipeale, et saame väga palju mängida kassipoegade ja kutsikatega? Loomaarsti abilise töö pole alati armas ja nunnu nagu inimestele tihti näib. Kui asusin õppima loomaarsti abiks, siis esimene nädal oli küll selline tunne, et seda informatsiooni tuleb meeletult koguses aga kui paar nädalat mööda sai, siis enam ei olnudki nii hull see asi. (lihtsalt võibolla natukene mängis ka rolli ülemõtlemine :) )   Infot mida saame on siiamaani...