Skip to main content

MIKS KADEDUS JA ÕNN EI SOBI KOKKU...

"Keegi pole sina ja see on sinu jõud"


Isegi, kui igale isikule soovitakse enese armastust, individuaalsust ja ainulaadsust, ei ole alati lihtne seda endale sisestada. 
See on vastuolus sellega, et igapäevaelu põhineb alati võrdlustel. Kas palgaastmetes, võistlustel, tööturul... Me pidevalt võrdleme ennast teistega. Pidevalt. Sotsiaalmeedia kaudu tuleb see eriti hästi esile. 

Ma ei ütle, et väike konkurents on halb. Halb on siis, kui oled rahulolematu enda ja teistega, siis on see ebatervislik. 

Kõigis neis võrdlustes ei tohiks unustada ühte asja. Jääda endale kindlaks. 

"Teise naise ilu ei ole teie enda puudumine". 

Minu arvates ei käi see mitte üksnes ilu kohta vaid ka andekuse, edu ning suurepärase iseloomu kohta. 

Selle asemel, et vaadata teisi kadeduse ja pahameelega, peaksime saama olla palju rohkem motiveeritud, inspeeritud, peaksime suutma tunnistada, et igaüks on unikaalne. 

Selle asemel, et kellegi peale kade olla, peaksime me tõsiselt vaatama enda sisse ja küsima, mis meid päriselt õnnelikuks teeb.

Sest kokkuvõttes on see just mis loeb. Õnn. Olla õnnelik. Usun, et need inimesed, kes pole teiste peale kadedad nad tunnevad elust palju rohkem rõõmu, on palju õnnelikumad. Seda kui seest ja väljast. 


Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

MY STORY WITH STUTTERING

Hello everyone! This is the very first blogpost that I write in English! 😊 I finally decided to share my story in English.  Why I decided to share my story?  I come across an Estonia girl`s Youtube channel, where she mentioned that her friend stutters and she takes it as a disease. Because of that one of the reasons that motivated me to write about this topic was his understanding of stuttering.  So, why do I stutter?   I was born prematurely at 23 weeks and weighed only 482 grams. Because I was born prematurely I stutter. And also article was also written about me:  my story  (unfortunately this article is in Estonian)  What is stuttering?  First of all, stuttering is a speech disorder, not a disease. The person who is stuttering they can`t control it. There are usually three types of speech impediments:  As repetitions of sounds, syllables or monosyllabic words ( re- re- re - repetiton) or as a stretch (streeetch) - I also stutter that way...
4 comments
Keep reading

WHY ENVY AND HAPPINESS DON`T GO TOGETHER?

 Hello everyone! This is the second blog post that I write in English.   "No one is You and that`s Your power".  Even if each person is wished for self-love, individuality and uniqueness, it is not always easy to internalize it. The fact that everyday life is always based on comparisons. Whether in salary numbers, competitions, work field and etc.  We constantly compare ourselves to others. Constantly. Through social media constantly comparing each other is so unhealthy. I absolutely love Instagram, it`s my little album (I love photography, I love taking pictures of animals and nature).  I think it`s a brilliant app and there`s so much creativity and amazing people on there.  I am not saying a little competition is bad. It is bad when You are dissatisfied with yourself and others, then it is unhealthy.  One thing should not be forgotten in all these comparisons. Comparisons is the thief of joy after all.  Stay true to yourself.  "Another...
2 comments
Keep reading

KAS TÕESTI ON LOOMAARSTI ABILISE TÖÖ NUNNU JA ARMAS KOGUAEG?

Pole kaua aega näinud ega kuulnud midagi! Sellel on ka väga hea põhjendus. Nimelt oma eelmises postituses mainisin, et plaanin minna edasi õppima loomaarsti abi erialale. Olen alates septembrist värske loomaarsti abi õpilane, jehuu! Ma ei tea, et Eestis üldse eksisteerivad blogid, mis räägiks loomaarsti abilistest.  Seega mõtlesin veidi kirjutada õpingudest loomaarsti abilisena. Ps, üks pilt tuleb siia häiriv! (Hoiatan juba ette ära).  Kas on tõesti nii, et loomaarsti abilise töö on armas ja nunnu?  Ometi on inimestel arusaam tihipeale, et saame väga palju mängida kassipoegade ja kutsikatega? Loomaarsti abilise töö pole alati armas ja nunnu nagu inimestele tihti näib. Kui asusin õppima loomaarsti abiks, siis esimene nädal oli küll selline tunne, et seda informatsiooni tuleb meeletult koguses aga kui paar nädalat mööda sai, siis enam ei olnudki nii hull see asi. (lihtsalt võibolla natukene mängis ka rolli ülemõtlemine :) )   Infot mida saame on siiamaani...
Post a Comment
Keep reading